Ma olen ikka mõelnud, et kuidas nii normaalsetel inimestel sündis nii ebanormaalne laps nagu mina??? Aga täna ma sain jällegi kinnitust, et ega mu pere ikka nii normaalne ikka ei ole(mis btw on väga khuul). Ema vaatas, et ma kirjutan retsensiooni ja lausus mõnitava õnneliku häälega:"GRETA ÕPIB! (võtab kätte mu telfoni ja mängib, et räägib kellegagi) Greta sõber? GRETA ÕPIB, kuuled, ta õpib!!!" mõtlesin siis, et see on tema selle kuuse veiderdamise lõpp, aga oh ei. Ta võttis uuesti minu telefoni, pani selle mulle varvaste vahele ja ütles, et varbad tahavad ka suhelda.

Võimas.

Ma absoluutselt enam ei imesta, miks ma nii imelik olen.